Aeg läheb ikka hooga edasi. Poriväljad on kokku kuivanud ja mättast kasvab rohelist välja.
Seljataga on mõningad paremad treningud ja taastusarengud ratsutamismaailmas.
Lisaks olen ühe kogemuse võrra rikkam. Nimelt sain sõita auväärt vanadaamiga kellel eluaegne kombkabi ja madala asetusega sõrgatsid. Eesti keeli, siis on tal üks tagumine jalg lühem ja käiguvahe erinev. Tunne nagu sõidaks mõne teistliiki loomaga. Omapärane aga võimalik.
Kuna sadul oli tal üle aasta esmakordselt seljas, siis hoogu tagasi ta ei võtnud. Teeme tasapisi veel küll läheb paremaks.
Olen ka käsile võtnud tasapisi paberile kritseldamise. Aega hakkab tasapisi juurde tekkima aktivisti kõrvalt. Vähe aga siiski.
No comments:
Post a Comment