No üle pika aja leidsin selle nurgakese jälle.
Mis kõik on meil toimunud.
Pisikesel pressis üks hammas ennast välja just siis kui olime külapeal, kisa taevani ja hommikuks uus terav hammustamisrelv olemas.
Täna homimkul sattusime Kairega koos talli, no läks segi. Aga tegime hea trenni Loonaga, nii ammu pole tasakaalu saanud harjutada.
Ja vahel on tõesti tunne, et need ilusad ja graatsilised olevused on meeletult lollid. Mõistus jääb jõule alla. Eposs suutis enda lõualuu lõhkuda ja et sellest oleks vähe, ka selle katkise luuga ta püüdis haukamist jätkata. Ning kuna meie Eesti suurloomade meditsiin sakib, võttis kabjaline suuna Soome. Head paranemist!
Mul on tunne, et jään siiski teiste ratsudega sõitma ja Archelia jääb seekord kellegi teise kasvatada ja armastada.
Ja kui veel pealkirjast rääkida, siis Kaire pidi ära tooma oma uue ratsu tuleva nädal aga ilmus mingi ootamatu huviline kes näitas suurest karjast just Selle ratsu peale ja oli nõus maksma ulmeliselt palju. Minu kõrval käis üks suur ohe ja ka kerge kurbus. Arusaadav siiski. Aga ehk sünnib seeaasta keegi kes ta ära võlub ja paari assta pärast tema karjamaal ringi kappab.
No comments:
Post a Comment