Kord on super, kord ei mõista miks ma siin olen ja siis ma mõtlen, et kes see minus üldse pesitseb. Kes see on kes ei tea enam mida ta tahab ja millest väga väga unistab.
Kõige raskem on ehk veel selle õige tegevuse leidmine.. teadmata milleks seda vaja on seda ka raske teostada.
Ma tahan olla avatud kõigele heale ja huvitavale ja ennastarendavale.
.. huvitav.. alles mõtlesin oma Unistuste raamatule. Sinna kirja pandud 5 valget hobuste teinekord justkui jalutavad koos minuga, see tunne on nii hea.
Ja olla õnnelik on seal ka kirjas. . .
Ma tean, et elul on kombeks kummalisi keerdkäike teha, ehk ma ootangi neid liiga pikisilmi ja teadlikult.
Kogu see praegune elu paneb mõtlema.. kas ma ei oska lahti lasta või olen ma peale selle kadalipu läbimist nii segaduses, et ei tea enam kes ma olen.
Kuku? Kriste?!
Aga positiivsemast küljest, ma tegelen siiski asjadega mida ma poleks kunagi ennast tegemas arvanud.
Käsitöö ja toortoit on saanud päris suureks osaks igapäevast.
No comments:
Post a Comment