Mälestuste rannake...
Ma ei saa enam üldse aru, kas maailm minu ümber on tohutult muutunud.. või olen mina..
Nüüd .. täpselt aasta tagasi sattusin ma elu parimasse seiklusesse üldse. Praegune aeg sellega võrreldes on küll täiesti mõtetu. Jätaks kõik maha, et seda uuesti kogeda...
Mõningad eredamad mälestused..
Kujuta vaid.. need ilusad õhtud rannas peale tööpäeva. Lained lõid vastu kive, kuskil kaugel lahel ujusid hülged. Seljataga karjamaal nosisid hobused rohtu ja vehkisid sabadega, et satikaid ära ajada. Samalajal mõtlesin mida küll teised kodus teevad.
Või siis .. edusammud mida me treeningutel kogesime. See võimas tunne kui said iseseisvalt hakkama... õppisid aina uusi asju... mängisid hobusega.
heh.. üksõhtu tabas meid Casperiga ebaõnn. Suht vihmane ilm oli.. tegime siseplatsil natuke trenni ja siis peale seda viisin suure jooksuga varustuse ära, et mitte väga märjaks saada. Ootasin, et vihm järele jääks aga kuna seda ei juhtunud, siis läksin Casperit karjamaale viima. Kuskil poolel teel hakkas tugevamalt sadama.. kui ma tagasi tulin sadas padukat... ja siis tuli lausa ämbrist :D.. Pärast toas ütlesin, et lähen pesema ja Dilla küsis, et kas on mõtet sa juba said dušši ju :D
Ma isegi kartsin ükskord sadulast maha tulla.. Olli noh. Igavene mürakas ikka. Kaamliga oled sõitnud?... Olli on suht sama :D tal on lihtsalt hiid kabjad ja küüruta kah .
Hommikustel tallitöödel hakkasin ma miskipärast ühte Pipi laulu vilistama.. :D
See sõit oli võimas kui me kogu oma suure seltskonnaga läksime "Kiirele sõidule". Ma avastasin siis, et kiirgalopp on võimas eriti kui saab teistega võidu ajada. Bubs näitas kui väledad ta jalad selle suure kõhu all tegelikult on :D
Steve'i kursus pani küll pea valutama.. nii mul kui ka houbstel. Vähemalt sai tarkust juurde kuigi järgmine päev oli küll informatsiooni ülekoormuse pohmell :D
Ohjaa.. ja enne äraminemist suutsin ka haigeks jääda. Kuid siiski ei jäänud ma millestki ilma. Viimane sõit oma rahvaga oli mega (NB mind tiriti sinna sunniviisiliselt kaasa). Vähemalt sain ma eluvaimu tagasi :D
Ja siis see asjade pakkimine ja äraviskamine ja oi milline seapesa meie väikeses elamises valitses. Pärast oli terve suur prügikast meie riideid täis :D... Oh.. R.I.P mu kallid kollased kummikud kes te suvatsesite katki minna.. jobud!
No comments:
Post a Comment