Käisin linnas, omas mullis nagu ikka, järsku teiselpool ristmiku keegi kottidega inimene intensiivselt lehvitab minupihta.
Viipasin vastu.
Samas ma ei vaadanud kas mu taga oli ka kedagi.... usun, et mitte.
Ma püüan meeles pidada, et ma selle koha tekitasin endale, et panna kirja oma päeva tipphetked. Jaburdused, madallennud, magedad naljad, ülelennud jne.
No comments:
Post a Comment