Õhtul plätserdasin mustikakoogi kokku, et külakosti viia, see oli enamvähem ok. (esimene oli parem)
Tuju oli mõttetu, vastuvõtt oli segane. Rahvas lihtsalt rääkis läbisegi minuga, ma ei saanud midagi aru.
Filmiõhtu nägi välja nii, et terve väike maja oli rahvast täis, kõik olid nagu pakitud Vene kilud. Esimene film oli megapikk ja megatõsine. Filmi lõpp oli pingeline- mõned meist magasid.
Järgnes Futurama- hetkene ergutus kuid asjata, enamus magasid.
Kohe kui kino kinni pandi oli terve maja ärkvel, kõik siputasid ja nihelesid, jube.
Mina kolisin varahommiku telki kui ma avastasin, et ma olen ühtlaselt kuskile vahele pressitud...
No comments:
Post a Comment