Külm on,

Eile õhtul tehti eismine seismine varvastel, küll voodi najal aga asi seegi.

Ma joonistan, jälle.. üle pika pika aja.

Tead mis... ma igatsen.

Täna hommikul tervitas mind lumine vaade ja kilkav naeratus.

Lumised teed. Läbi venitamise sai lõpuks talli (kõik on nii aeglased). Suured kogud metsavahel hirnatasid ning tammusid ringi. Üks, see kõige pisem, tuli ainsana tervitama ja uudistama.
Võtsime kaks suuremat.
Kaks juba ootasid meid, need uued kes saabusid varahomikul.

Võrratult lumised rajad metsa vahel. Megamõnus Pinnu ja tema suur suur samm.
Lumi krudiseb kapjade all, lund kukub okstelt mida riivame, lähme kiiremini, võrratu rütm. Nõtke ja pehme. Lähme veel kiiremini, kolm takti, tugev hingamine, kergelt müdisev maapind.
See on midagi mida ei saa kirjaga sinuni tuua.. seda tuleb ise kogeda.

Aga see, et igatsen... jah. Teadmata põhjustel kaovad osad inimesed me elust. Ometigi nad on niii lahedad ja tahaks neist kuulda, nendega rääkida.. aga neid lihtsalt ei ole.
Kas kiire elu kaotab nad ära?
Või otsustab saatus keda me vajame oma ellu?
Või otsustavad need kadunud inimesed?... Mina olen alati olemas ja ootan teid naeratusega
.. kus sina oled?

2011 ja 2012

Lumi?!
Meil on reaalselt lumi. Ehki mu ujuma mineku plaan läks aiataha on täna võrratult kena päev. Possu teadis vast, et miskit on teisiti kuna õhtu uni käis varem ja pool tundi enne aastavahetust alles kustus ära. Tegelane...

Et siis Uus aasta.
Ilusad teavasähvatused, purjakil ja mitte purjakil inimesed tänavatel, kergelt külm (esimene lumi!). Üks segaduses, või isegi kaks, oravat siiberdamas tänaval kahe inimeste seltskonna vahel teadmata kuhu poole minna.

Ja seda ka, et

kõht on rõvedalt täis.