Miks aeg lendab?

Alles ma ootasin pikisilmi seda nädalavahetust ja nüüd on see juba läinud.
Aga see oli tore. Sain vasikat taga ajada ja taimi hävitada.

Kõik tundub nii õige ja hea ja samas kui ma jään hetkeks seisma ja mõtlema on kõik nii olematu?
Püüan küll lohutada end teadmisega, et viga on minu hirmunud mõttemaailmas, kuid milleks see üldse on...

Vahel on tunne, et suurem rõõm on teiste üllatavatest sündmustest kui enda omadest.

Äkki ma kardan riskida, aga miks? See on ju olnud koguaeg osa mu elust.

Miks tunduvad südamest öeldud sõnad vahel nii ükskõiksena ?

Miks mul on isu Hubabuba järgi?

-.-

Miks?

Elu on kiire. Kodu näeb harva, sõpru ei näegi...

Kõik on hea mis puudutab tööd, super. Nad on head, lahedad, kiired.

Kõik mis on kodus on super.

Aga miks ei kuule ma neid jutte otse vaid külapealt mida sõbrad minust arvavad?..
Vat see on saast....
Täiega.


Omas mullis ja omas maailmas, ma ei saa sinna midagi parata.
Hoolin aga ei oska.

Ennu ma igatsen sind !